Vanema nõusoleku avalduse leiad siit

 

2016 aasta suvepäevad olid piirkondlikud. 

Ühise suvelaagri pidasid koos maha Harjumaa - Järvamaa ning Jõgevamaa koos Tartumaaga. Pärnumaa sõitis kolmeks päevaks Lätimaale ning Virumaa laager toimus Kurtna järve ääres.

 

Eesti 4H 2015 aasta suvepäevi kajastas Jõgevamaa ajaleht "Vooremaa". Pildimaterjali leiad, kui klõpsad siia

27.–30. juulini toimusid Jõgevamaal Udu talus noorteühingu Eesti 4H suvepäevad. Enam kui 200 laagrilist veetis neli tegusat päeva Kuremaa järve kaldal sportides, matkates ning töötubades meisterdades ning õppides. 

Suvelaagri korraldamise olid sel aastal enda kanda võtnud Jõgevamaa piirkonna noored ja nende juhendajad. Mängudega, spordiga, matkadega ning väljasõitudega Jõgevamaale tutvustati laagrilistele mõnusa maaelu võimalusi. 4H Jõgevamaa piirkonna juhi Evi Rohtla sõnul ongi koos tegutsemine ning maanoortele erinevate vaba aja võimaluste loomine nende põhieesmärk.  

4H juhatuse esimees Kadri Toomingas rõõmustas, et laager on läinud väga hästi. “Meeskond on suurepärane ja kokkuhoidev, ilm on olnud ilus ning koht ja programm mõnusad. Saan rääkida ainult ülivõrdes,” oli juhatuse esimees rahul. 17 aastat toredat seltskonda, lahedaid üritusi ning maalähedust on toonud sõbrad ning tekitanud peretunde. “Laagris on hea koos olla – mõnus sõpruskond. Kui oleme koos nii kaua “laagerdanud”, siis ei saa enam ära minna, kuidas ikka oma pere maha jätad,” rääkis Kadri.

Esimesed laagriristsed sai ka 4H uus tegevjuht Gerda Vares, kes on pisut üle kolme kuu ametis olnud. “Paljud noored elavad maal kortermajades, käivad  sealt linna kooli ning vanemad tööle. Nad elavad küll maapiirkonnas, aga ei tea maaelust midagi. Näiteks oli siin üks laps, kes oli nii õnnelik, sest sai elus esimest korda lammast kallistada,” rääkis tegevjuht. Tema sõnul on maaelu väärtustamine populaarne. Üha rohkem peresid läheb maale elama ja hakatakse ka loomi pidama.

Gerda sõnul eristub 4H muudest noorteorganisatsioonidest selle poolest, et suur rõhk on klubilisel tegevusel. “Me anname noortele otsustusvõimaluse. Me ei tee nende eest midagi ära, vaid kaasame neid tegevusse,” kinnitas ta. 

Mänguline maaelu

Laagris lähtuti põhimõttest, et mida maalähedasem, seda parem. Seda silmas pidades olid kavandatud ka mängud. Noortel oli võimalik osaleda enam kui paarikümnes maaelu tutvustavas mängus. Tuli näiteks kanda viljakotti, visata villapauna, kerida lõnga, korjata mune ning liivakastist kartuleid võtta. “Kartulivõtt oli paras väljakutse. Pehmes liivas vajusid kartulid sügavale. Lõpuks tuli kaks kadunud kartulit välja kaevata, et järgmisel aastal siin pesakond kasvama ei hakkaks,” rääkis Evi naerdes. Naljakates võistlusmängudes prooviti nutikust  pimesi kuivainete tundmises ja tikkude õigetpidi toosi panemises, pesulõksude kinnitamises, kui pajakindad käes.

Laagripäevadesse mahtus hulgaliselt sporti. Näiteks tuli rahvastepalli rändkarikas seekord meie maakonda ning siinsete noorte meeskond pani kinni ka indiacavõistluse.

“Neil vedas, sest meeskonnas oli kaks indiaca maailmameistrit ning teisedki olid kogenud mängijad,” rääkis Evi.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel korraldati laagrilistele väljasõite ning keskkonnahoiu  ja taaskasutuse teemalisi töötubasid. Käidi Palamuse muuseumi Kiire orienteerumisrajal, GPSi abil seigeldi Luual, külastati Elistvere loomaparki ning kuulati Saadjärve ääres loodusemees Vahur Sepa lugusid.

Üllatusena tuli esinema Silver Sepp. Õhtust valgusmängu pakkus aga Eno Lints, kes nii tavalise kui põleva palliga trikke tegi. “Unetutele võtsin kaasa 45 DVDd eesti filmidega. Mõtlesin, et las vaatavad parem meie oma filme kui öiseid õudukaid,” ütles Evi.

Noored tahavad enamat

Laagris osalesid ka Tartu loodusmaja 4H noored Eliise, Maria, Kreete, Indrea ning Lotta. Eliise ja Maria sõnul oli nende vaieldamatu lemmik rahvastepall.

“Laager on olnud väga kaasahaarav ja põnev. Saime sporti teha ning paljudes töötubades osaleda,” kinnitas Kreete. Enamik tüdrukuid oli laagris juba neljandat või viiendat korda. “Aastatega on tegevusi juurde tulnud ning iga laager pakub alati uusi üllatusi, aga meile meeldiv maalähedus on jäänud,” jagasid muljeid Indrea ja Lotta.

Heleri All kuulub noorteaktiivi ning aitas omalt poolt laagri õnnestumisele kaasa.

Jõgeva piirkonna aktivisti Raili Laasi sõnul kulub noorteühendusele palju aega. “Kui graafik läheb tihedaks, siis sobitame ja saame hakkama, sest 4Hs toimetamine on lõbus,” rääkis ta.

“Laagris kulus meil kõige rohkem aega esimese päeva ettevõtmise “Maamees otsib naist” korraldamiseks. Lisaks abistasime töötubades ning panime iga päev kokku uue laagrilehe numbri,” kirjeldas töid aktivist Birgit Kuslap.

Birgit ja Raili sõidavad Austriasse Euroopa maaeluga tutvuma. Kohapeal ollakse nädal aega ja tutvutakse sealsete maanoortega. 

Kauged sõbrad 

Laagris osalesid ka kolm IFYE (International Farm Youth Exchange) liiget välismaa maapiirkondadest.

Colleen Williams Mac Murtrie (25) tuli Eestisse USA idarannikult Virginia osariigist. “Minu jaoks on see esimene laagrikogemus välisriigis. See on nii tore olnud! Mulle meeldis, et laagris olid kõik tegevusse kaasatud, kedagi ei jäetud kõrvale,” rääkis Colleen. Programmis osaleb ta oma õe eeskujul. “Tahtsin ise kõike kogeda ja oma maailma avardada. Minu eesmärk oli tulla Põhja-Euroopasse. Meil Ameerikas ei teata Eestist suurt midagi, seega oli see ahvatlev pakkumine,” kinnitas ta.

Alaskalt pärit Andrea Marlow (19) rääkis, et teadis varem Eestist vaid niipalju, et Skype on siin välja töötatud. Ta sai siin enda sõnul esimese indiakamängu kogemuse ning õppis liblikaid meisterdama.

Šveitsist pärit Beatrice Oberli (21) rääkis, et neil 4H liikumist ei ole. “Šveitsis tegutsevad noored talunikud oma piirkonna kogukondades,” märkis ta. Beatrice tunnistas, et on üllatunud, kui paljud erinevas vanuses noored laagris hästi klappisid ning siinset elu  nautisid. “Mulle meeldib Eesti, siinne kultuur, ajalugu ning puutumata loodus ning avarus,” rääkis šveitslanna.   Kuu aega Eesti avastamist on pakkunud ka üllatusi. “Hapukoor on siin põhiline asi, sain sellest aru, kui seda juba kolm päeva järjest igas toidus kasutati,” rääkis Colleen naerdes. Andrea on aga vaimustuses meie saunakultuurist. Neil Alaskal saunad väga populaarsed ei ole, kuid neiu arvates tuleks neil selles osas eestlastelt eeskuju võtta.

“Päris naljakas on tuttavatele kirjeldada, et istud ja higistad kuumas ruumis ning see on nii hea. Ja kui hüppad külma vette,  siis aina paremaks läheb,” lisas Colleen. Tüdrukud tutvuvad Eestimaa eluga septembrini. 

Suvepäevade korraldamist toetasid haridus- ja teadusministeerium, hasartmängumaksu nõukogu, Keskkonnainvesteeringute Keskus ning kohalikud ettevõtted ja ettevõtjad.

MARGE TASUR

© 2015 Noorteühing Eesti 4H. All Rights Reserved.