Sel kevadel ja suvel ei ole Kihnu 4H noored teistele ühingukaaslastele külla jõudnud, kuid see-eest oleme võõrustanud palju teisi.
Kõik algas juba tegelikult varem, sest kevadise laagri kuupäevad ning kõik sellega seonduv tuli paika panna ammu enne laagri toimumist, kuid 24. aprilli õhtul jõudsid meie juurde ka klubi Positiivne Tõstamaalt, Dixie Lõpelt ja Smile Koongast. Ühtekokku oli meid paras arv, et veeta kolm tegusat päeva saarel.
Noored kohtusid mitmete erinevate kohalike inimestega, kes rääkisid oma tegemistest ning sellest, miks nad väikeselt saarelt ära pole läinud ja mis neid seal kinni hoiab. Loodan, et ka meie klubi noored vaatavad igasugused suurlinnatuled ja -võlud üle, kuid tulevad ikkagi ühel hetkel kodusaarele tagasi, et elu saarel kestma jääks.
Rääkides meie tegevustest kevadlaagris, siis jõudsime ära teha nii mõndagi:
- kohtusime Urga Ellyga, kes on käsitöömeister, temaga koos valmistasime huulepalsamit,
- olime töökad ja tegime korda vana rahvamaja platsi, kus peetakse suvel pidusid, riisusime ja korjasime prügi. Tegime meele väga rõõmsaks naisel, kes üksinda oleks seda tööd nädal aega teinud, aga tänu tublidele 4Hkatele sai töö tehtud mõne tunniga,
- külastasime majakat, kus Uiõ-Matu Mare rääkis kohalikust kultuurielust ja lugesime üle, mitu astet tuleb käia, et üles vaadet nautima jõuda,
- Läbisime orienteerumisraja jalgratastel, väga hea meel oli, et Puukoi andis kõigile osalejatele jalgrattad prii pärast kasutada. Polnud mingit muret, kuidas saaks ühest saare otsast teise liikuda.
- Tantsisime Kuraga pereansambli pilli järgi, kontsert oli meeleolukas ja lustlik, neiud tantsisid nii, et pitsid paistsid (see on siis, kui nii palju keerutada, et kördi alt aluskördi pits paistab)
- õppisime Järve Elme eestvedamisel kihnu keelt ja kirjutasime mõned kihnukeelsed luuletused
- vaatasime üle muuseumi, kus ajaloost ja praegusest huvitavast rääkis meile Noodi Maie. Näiteks sai selgeks ka see, et Kihnus kutsutakse inimesi majanimede järgi, nii nagu ka siin selles artiklis on nimesid kirjutatud.
- Nautisime head toitu, mille valmistasid kooli kokk Uustalu Talvi ja Järve Elme
- Sõitsime ringi kastiautoga, esimesel korral Tolli ja teisel Niine omaga, autojuhid olid lahked ja toredad ning mis oleks Kihnus käik ilma kastiautosõiduta.
- Loosisime auhindu ja tänasime tulijaid.
Laager oli lustlik ja meeldejääv, kuid see ei jäänud meie viimaseks tegevuseks, sest veidi rohkem kui kuu pärast laagrit toimus juba teist korda Kihnu kodukohvikute päev Kihnu Keretäüs. Sel korral sai iäd-paramad Suarõ Nuõrdõlt Metsamaalt, kus enne kohvikut käisime ka talguid tegemas.
Kuna meie noori väga palju talgutele ei jõudnud, aga abiväge siiski oli vaja, siis tulid meile lahkesti appi Metsamaal peatunud Rocca Al Mare kooli gümnasistid. Nendega koos vedasime oksi ja tegime lõket, oli üks korralik talgupäev. Meie oleme nendele väga tänulikud ning nende pärimuskultuurile pühendatud reis sai ka heategevusliku külje juurde. Suur tänu neile!
Juunikuu esimesel nädalavahetusel avasime Metsamaal üheks päevaks kohviku Iäd-paramad Suarõ Nuõrdõlt, kus pakkusime kooki, muffinit, burksi, friikaid, heeringa tiramisut ning rabarberilimonaadi. Neid nimesid on hea menüült kokku lugeda ja mõistatada, mis need küll olla võiksid, sest menüü oli kihnukeelne. Ja Õnn tuli ka õuele - sellist nime kannab pasunakoor, kes eri kohvikutes sel päeval mängimas oli, sest kokku oli terve saare peal 18 eri-ilmelist kohvikut. Meie juurde jõudsid osad külastajad alles õhtul, siis toimus ka Metsamaa õuel tantsuõhtu koos ansambliga Väliharf. Nii oli meil hea võimalus külalisi hea ja paremaga kostitada.
Saime jälle hea kogemuse, kuidas kambaga kohvikut teha ja kõik noored olid niivõrd tublid, et oma aega ja ideid panustasid. Koostegemise rõõm ikka kõige suurem.
Suvi on Kihnus noortel alati kiire ja tegus, sest puhkamise ja suve nautimise kõrvalt tehakse ka palju tööd, seepärast ei ole ka nii palju aega, et kokku saada. Seegipoolest sattusin koos kolme noorega Prahasse. Kihnlased käisid seal folklooripäevadel ja paarikümnest reisilisest neli olid meie 4Hkad. Esinesime, uurisime linna ning nautisime palavat ilma. Oli hea võimalus, sest sihtkoht ja seltskond olid suurepärased.
Olen väga õnnelik, et saan olla sellistele noortele juhendajaks. Saime maikuus juba kolme-aastaseks ja usun ning loodan, et neid aastaid tuleb veel. Tänan tublisid vanemaid ja kogukonda, sest muidu need noored sellised poleks. Suur rõõm on ka selle üle, et kohalik rahvas meie tegemisi niivõrd hästi toetab, sest alati pakutakse koostöövõimalusi ja toredaid kingitusi, mida noortele jagada. Ainult rõõm!
Laura Jõe
Suarõ Nuõrdõ juhendaja