Kuulsime Rural Youth Europe´i seminarist meie klassijuhatajalt Eva-Brit Bergmannilt, kes julgustas meid üritusest osa võtma. Kuna keegi meist varem reisinud polnud, siis oli peale klassijuhataja suureks abiks veel Birgit Kuslap ja Kätlin Merisalu, kes viisid meid kurssi asjadega, mis seminaril toimuma võib hakata ning jagasid juhiseid, kuidas õige lennuki peale jõuda. Lisaks Eestile oli osalejaid ka Soomest, Lätist, Austriast, Šveitsist, Sloveeniast, Taanist, Gruusiast, Rootsist, Norrast, Iirimaalt ja Inglismaalt.
5. novembri varahommikul võtsime suuna Riia lennujaama poole, et sealt Dublinisse lennata. Lennujaamas kohtusime kahe abivalmi Läti neiuga, kes samuti seminarile teel olid. Tänu nende abile läbisime kenasti dokumendikontrolli ning jõudsime õigele lennukile. Lennukiga lendasime me kõik esimest korda ning see oli põnev ja kõrvulukustav kogemus. Dublinisse jõudes võtsid meid vastu Helen ja Ollie, kelle iiri aktsentidest me kohe vaimustuses olime. Lisaks meile ja lätlastele liitusid meiega ka kaks rootslast ning üks noormees Šveitsist. Droghedasse jõudes olime kõik lummatud, kui ilusas kohas me nädal aega elame. Esmalt seadsime ennast tubadesse sisse ja tutvusime oma toakaaslastega, ning pärast seda suundusime maalimistuppa, kus olid ka teiste riikide esindajad. Õhtul ootas meid ees kolmekäiguline õhtusöök, mis oli väga maitsev. Kolmekäigulised õhtusöögid olid ka teistel õhtutel. Alguses oli muidugi keeruline, sest me ei olnud harjunud inglise keeles suhtlema, kuid nädala lõpuks olime sellega juba nii harjunud, et vahepeal vestlesime isegi omavahel inglise keeles. Esimese õhtu lõpus ootas meid ees esimene üllatus - professionaalne Iiri tantsija, kes osavõtjatele mõned “lihtsamad” tantsusammud õpetas. Teisel õhtul toimus rahvusõhtu, kus saime maitsta iga riigi traditsioonilisi toite ning õppida nende rahvatantse. Muudel õhtutel koguneti majas olevasse baari, kus mängiti lauamänge, lauldi karaoket ning muidugi tantsiti.
Kui lühidalt see nädal kokku võtta, siis iga päev toimusid erinevad arutelud ja grupitööd, mille teemaks oli LGBTQ+ ehk seksuaalvähemuste ja soovähemuste kogukond ning, kuidas luua turvaline ja aktsepteeriv õhkkond 4H klubides üle maailma. Arutasime, milline on olukord erinevates Euroopa riikides ja kuidas seda parandada saaks, õppisime teema kohta käivat sõnavara, kohtusime inimestega, kes meile oma inspireerivaid lugusid jagasid, panime kirja ideid, mis meie arvates võiks ühiskonda aktsepteerivamaks muuta ning analüüsisime erinevaid sotsiaalmeedia platvorme, millega seoses meile ka ülesanne anti. Nimelt pidid kõik riigid kampaania looma, mida oma riiki kaasa võtta ja siis teostada. Meie otsustasime töötoa kasuks, kus noored saavad juurde teadmisi LGBTQ+ kogukonna kohta. Loodetavasti saame töötoa korraldada uuel aastal toimuval 4H Talveakadeemia laagris. Sessioonide vahel toimusid 15-minutilised energiapausid, kus mängisime erinevaid seltskonnamänge ja õppisime üksteist rohkem tundma. Saime ka veeta ühe toreda päeva Dublinis, kus külastasime Jamesoni viski muuseumit ja Guennisse õlu muuseumit, seejärel saime natuke linna avastamisaega. Edasi läksime ühte gay- baari, mis oli meie jaoks samuti uus ja meeldivalt üllatav kogemus, hiljem käisime pubis söömas ja Iiri tantsijaid vaatamas. Viimasel õhtul olime kõik viisakalt riides, nautisime pidusööki ning viimaseid ühiseid hetki oma uute sõpradega. Kõik osalejad said kätte ka tunnistuse, et nad on seminaril osalenud. 12. novembri varahommikul asusime koduteele ning juba õhtuks olime turvaliselt tagasi oma perede juures.
Oleme väga rõõmsad, et meil avanes võimalus minna ja oma silmaringi avardada ning tutvuda niivõrd soojade ja kokkuhoidvate inimestega, tänu kellele on meil nüüd imelised mälestused kogu eluks.
Siret Pomjalov, Marleen Mikk, Marjanne Vainu, Karola Savotškin